Hiwa K
“Chicago Boys: while we were singing they were dreaming…”
Nida versioon neo-liberalistlikust uurimusgrupist; esitavad Egija Inzule (Riia-Zürich) ja Vika Matuzaitė (Vilnius), amatöörkoori Smiltatė (Nida) sisendiga
(2010-ongoing)


Neoliberaalse uurimisrühma Nida versioon , mida koordineerib Vika Matuzaitė, milles osalevad amatöörkoori Smiltatė liikmed ja mille on teostanud Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC).
Nida edition of the neo-liberalism research group coordinated by Vika Matuzaitė with participants of the amateur choir Smiltatė and realized by NAC of Vilnius Academy of Arts.


Alates 2010. aastast on Chicago Boys uurinud, kuidas on saabunud neoliberalism ja individualism maailma eri paikadesse, käsitledes laule, vahetuid kogemusi ja eri reaalsustes elamisest saadud teadmisi ja geograafiaid, mida kõiki ühendab individualismi ühiskonnas domineerimise tunnetamise protsess. Pealkiri viitab Chicago Boysile (Chicago poisid) ja 1970. ja 1980. aastatel Chicago Ülikoolis õpetatud libertaarsetele majandusteooriatele, mis andsid märku neoliberalismi ulatusliku rakendamise algusest, mis omakorda kuulutas ette poliitilisi ja kultuurilisi arenguid Lähis-Idas ja endistes Nõukogude Liidu riikides viimasel neljal aastakümnel.


Idee Chicago Boysist kui 1970. aastate Lähis-Ida popmuusika stiilis bändist ja neoliberalistlikust uurimisrühmast võttis kuju siis, kui kunstnik Hiwa K otsis Youtube’is dokumentaalfilme Iraagi sõjast ja selle seostest neoliberalismiga, kuulates ise samal ajal oma lapsepõlve muusikat. See samaaegsus tekitas teatava keskkondliku ühendatuse, kus tihe seos ei seisne mitte teemas, vaid sündmuste kokkulangevuses – niiviisi kirjeldab Hiwa K kollektiivset neoliberalismi uurimismeetodit, millel täitub tänavu 10 aastat.
Balti regiooni hoidis muutumatuna Nõukogude režiim, nii et pärast raudse eesriide langemist väga äkitselt saabunud neoliberalism tabas kõiki ootamatult. Nida projekt on näidanud, kuidas iseseisvuse narratiiv võib varjutada kriitikameele süsteemi suhtes, mis mõjutab meie elu ning mille „vabaduse“ kleepsud ja popmuusika hitid varjavad siiani neoliberalismi tegelikku palet. Ja seda palet on mõnikord isegi lihtsam peita mõnda suure kasumipotentsiaaliga väikesesse kohta, nagu Kura sääre kuurort Nida.
Nida väljaandes otsime võimalusi uurida selle nähtuse mõju kogukondadele ja kohalikele elanikele ning mida nad sellest arvavad.


Nida versiooni on teostanud Vilniuse Kunstiakadeemia Nida Art Colony (NAC) koos amatöörkoor Smiltatė ja Vika Matuzaitėga, kes on aktivist ja praktik ning tegeleb loome- ja haridusvaldkonnas sotsiaal-poliitiliste teemadega, nagu inimõigused, sotsiaalne õiglus, aktiivsus.


Hiwa K elab ja töötab As-Sulaymānīyah’s Iraagi Kurdistanis ja Berliinis Saksamaal. Hiwa loob videoid, performance’id ja installatsioone ning tema looming lähtub isiklikest kogemustest, kaasa arvatud perekonnalood, kunstiharidustee ning igapäevased kohtumised ja sündmused. Paljude tema teoste kujunemise osana rõhutatakse kollektiivsust ja osalust, need kõnetavad ja kritiseerivad õpetamis- ja õppimissüsteeme ning uurivad, kuidas on võimalik lisaks akadeemilistele ponnistustele omandada teadmisi ka igapäevaste kogemuste kaudu.


Hiwa K teosed on olnud grupinäitusel Documenta 14-l (2017), 56. Veneetsia biennaalil (2015) ja mujal. „Chicago Boys: while we were singing they were dreaming...“ sai alguse 2010. aastal Hiwa K residentuuri ajal Serpentine Gallery Edgware Road Project raames. Projekti on seejärel teostatud seoses mitmete sündmuste ja paikadega, nagu Bergen Assembly (2019), Alternativa festival Gdanskis (2011), Casco – Office for Art, Design and Theory (2011) ja mujal.