Selle teosega uurib teatritegija ja visuaalkunstnik Dries Verhoeven kunstliku õnnelikkuse maailma, mis on meile järjest enam kättesaadav meelemürkide, valuvaigistite ja antidepressantide kujul. Avalikus ruumis asub väike betoonehitis, mis näeb välja nagu tualeti ja apteegi ristand. Seda keelatud poodi peab humanoid, inimesesarnane robot. Ta räägib meile erinevatest ravimitest, valuvaigistitest ja antidepressantidest, mida meil on võimalik kasutada, et oma emotsionaalset reaalsust kohendada, korrigeerides serotoniini ja dopamiini taset enda ajus. Robootika ja ravimite kombinatsioonis uurib teos ala, kus inimlik ja kunstlik sulandub, kus sünteetiliste ainete abil saame taastada oma inimlikkust või muuta end üliinimlikuks. Või pääseda täielikult oma inimlikkuse seisundist kasvõi natukeseks ajaks.

Dries Verhoeven on teatritegija ja visuaalkunstnik. Alates 2020. aastast on ta Akademie van Kunsteni (Hollandi Kunstiühingu) liige. Verhoeven loob installatsioone, performance’eid ja häppeninge muuseumides, teatrites, kohaspetsiifiliselt avalikus linnaruumis. Performance’i ja installatsioonikunsti piiril vaagib ta kriitilisel viisil suhteid vaatajate ja esitajate, igapäeva reaalsuse ja kunsti vahel. Vaataja on kas otseselt kaasatud teosesse või on talle antud võimalus ise suunata oma kogemust. Oma teostes toob Verhoeven esile sotsiaalse reaalsuse, milles me elame, erinevaid aspekte. Teda ei huvita reaalsust puudutavate seisukohtade edasiandmine, vaid eelkõige külastaja tasakaalust välja viimine, selleks et saaks tekkida vaataja ja teose vaheline jagatud haavatavus. Žestidega, mis radikaalselt mõjutavad igapäevaelu avalikku korda, loodab ta külvata kahtluseseemneid süsteemide osas, mis märkamatult suunavad meie mõtteid ja tegusid.
www.driesverhoeven.com/en