Sõidan autos, minust mööduvad lumised teravatipulised kuusekesed. Kuuskede vahel asetsevad kandilised majad, millest kostub summutatud kodumelu. Raadiost kõlab laul ,,Me kõik jääme vanaks''. Maja aknast näen liikumist köögis, kuniks tõmmatakse kardinad ette.

Vahetan raadiokanalit.

Lavastus ,,krõbinad kukkusid maha ja siis piim sinna peale’’ puudutab nostalgiat kui toimetulekumehhanismi ent ka midagi õõvastavat, milles on sõltuvusttekitav maik. Nostalgiat käsitletakse kui midagi, mis saab end aja jooksul ümber kirjutada, kõigutades reaalsustaju. Ruum ruumi sees kooruvad välja tuttavad, kuid vaid osaliselt või nüüdseks kättesaamatud paigad. Laval ütlevad etendajad lahti turvatundest ja kuvandist, sest nüüdseks on tehtud otsus ja siin nad on.

,,Kunagi sunniti mind lapsena iga päev ebaapetiitset toitu sööma, istusin tundide viisi ning vaatasin, kuidas lihatükid ulpisid ähmase supivedeliku sees. Nüüd enam keegi ei sunni laua taga istuma, aga peab, sest lihtsalt teisiti ei saa.’’ - Jaana Persidski

Jaana Persidski (1999) on Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti eriala lõpetav tudeng. Lasnamäel üles kasvanud ja 2018. aastal Eesti Tantsuagentuuri lõpetanud Jaana integreerib oma töödesse video-, maali-, tarbekunsti ning peamine huviala ja fookus on visuaalkunst, heegeldamine ning performance.