Soolestik on kanal, mille kaudu asjad sisenevad ja väljuvad. Aga et need sinna jääksidki? Pesa? Et asjad seal paljuneksid? Idud, mikroobid, ogad, küünised, julgus ja hirm. Mis läheb sisse, ei tule kunagi enam välja? Olles kaetud raskemetallide ja saastunud vedelikega. Alla neelatud ümbruskond. Korin. Okserefleksi kogemine. Elundid tõmbavad kehas kokku. Julgus maha pillata, sülitada, oksendada. Peadpööritavalt udune vaade. Lösutades.

“Swallowing A Barbed Wire” (“Okastraati neelates”) on uurimus soolestikust ja erinevatest viisidest, kuidas parasiidid seda kahjustada võivad. Tegemist on katsega materialiseerida ja anda hääl sellele, mis on tahtmatult või alateadlikult alla neelatud ning seejärel soolestikus oma elu elama hakanud. See käsitleb parasiitide või vales kohas pesitsevate bakterite mõju ja välistest tingimustest või sündmustest tekkinud soovimatuid tundeid, mis häirivad keha toimimist. “Okastraati neelates” esitab küsimusi selle kohta, kuidas olla düsfunktsionaalne ning alistuda kummastavale kõhutundele. Residentuuri käigus saab uurimusest näitus ning heli-performance.

Mara Kirchberg [she/her] on Tallinnas elav transdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab performance'i, installatsiooni ja skulptuuri vahealal. Tema tööd tegelevad ihu materiaalsusega ja materjali lihalisusega. Teda huvitavad siseelundid kui vaheobjektid, mis ühendavad sisemist ja välimist. Tema töö avab sisemuse välisilmale, et näidata, kuidas – nii inimeste kui ka teiste – kehad töötavad või mismoodi nende töö on häiritud. Tema praktika on pühendunud lagunemise kaudu loomise viisidele, kasutades sageli ettearvamatuid materjale, nagu orgaaniline aine või põletamata savi. Tema jaoks on katkised tükikesed viljakas pind loomaks uut tööd, otsides võimalusi, kuidas teha vähem ja kasutada juba olemas olevaid ülejääke.