21.sajandil on autoga rahvahulka sõitmine hakanud laiemalt levima kui vahend, mille kaudu terroristid levitavad oma ideoloogilisi sõnumeid. See võeti kasutusele lihtsuse tõttu (märksa lihtsam kui pommi ehitamine või ligipääs relvadele) ja seetõttu, et ei nõua erilist väljaõpet ega kogemust. Kuigi toores ja lihtsakoeline, on ka selle amatöörliku terroristide taktika mõju nii füüsiline kui ka psühholoogiline. See saadab sõnumi, et objektid, mida me võtame iseenesest mõistetavana, võivad muutuda relvadeks vaid ühe silmapilgutusega.
Oktoobris 2017 kogunes “Plaan T” lavastusmeeskond Kanuti Gildi SAALi residentuuri, et viia läbi uurimus terrorismihirmust tänapäeva Eesti inimeste seas. Üleskutsele tulla osalema fookusgrupi intervjuudel vastas ligi 70 vabatahtlikku, kelle vastustest tõukuski lavastus.
“Plaan T” näeb ühiskonda, mis on kasvanud üles terrorismi ajastul. Vaatleb, milliseks võib kujuneda tulevikus igapäevaste tarbeasjade nagu näiteks auto maine ühiskonnas või teatrikülastus juhul, kui hirm ei lakka. Vaatab igaüht kui potentsiaalset terroristi ent laseb vaatajal endal sellele vastuse anda. Õpetab reageerima ootamatustele ning otsib abi ja selgitusi inimestelt, kellel on erilised võimed.
Üüve-Lydia Toompere on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja kes on omandanud koreograafia ja tantsu kõrghariduse Tallinna Ülikoolis. Toompere elab hetkel Berliinis ja õpib Berliini Kunstide Ülikoolis (Udk Berlin) kommunikatsiooni poliitilistes, sotsiaalsestes ja majanduslikes kontekstides. Linna mõjud on suunanud Toompere huvid rohkem personaalsuse ja isikupärasuse otsimisele enda tantsupraktikas ning ta on hakanud seda kombineerima oma praeguste poliitiliste ja sotsiaalsete õpingutega. Berliinis sai alguse ka tema esimene pikem (klubi)tantsuseeria “Techno Praxis”. Toompere ja Tõniste on varasemalt korduvalt koostööd teinud. Nende ühistest töödest on kujunemas tuntav käekiri.
Siim Tõniste on Tallinnas elav vabakutseline koreograaf, lavastaja ja etendaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Praha Etenduskunstide Akadeemias. Ta töötab tantsu- ja teatripedagoogina. Lisaks on ta Hiiumaa TantsuFestivali ja Vaba Vormi meeskonnas. Tema osalusel valminud lavastusi on esitatud Sõltumatu Tantsu Laval, Vaba Lavas, NUKU teatris, Vene teatris, Polygon teatris ja mujal. Peale Eesti on ta töötanud Baltimaades ja Californias. Kunstnikuna huvitab teda enim inimvõimete piiride relatiivsus.
Piret Jaaks on vabakutseline näitekirjanik ja dramaturg. Tartu Ülikoolis teatriteadust õppides alustas ta lühiproosa kirjutamisega ja avaldamisega, mis omakorda andis tõuke kirjutada dramaturgiat. 2011.aastal võitis Piret Jaaksi näidend “Näha roosat elevanti” Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistluse. Pärast seda on mitmed tema näidendid ja lavastusdramaturgia jõudnud Eesti teatrilavadele, viimati näiteks “Ma pigem tantsiksin sinuga” Vabal Laval, “Öökuninganna” Karlova teatris ja Vana Baskini teatris ning kuuldemäng “Aasta pärast” Raadioteatris. 2015 aastal pälvis tema novellikogu “Linnalegend” Betti Alveri debüüdipreemia. Praegu õpib Piret Jaaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis doktoriõppes, kus uurib, kuidas luua dramaturgiat kogukondi kaasates.
