*"Kellele kuulub sammude kaja pimeduses? Kas kõndijale või kuuljale?” *
Doris Kareva

“Ma reedan teile ühe kohutava saladuse: keel on karistus. Sellesse peavad kõik asjad mahtuma ja selles peavad nad otsa saama vastavalt oma süüle ja oma süü suurusele.”
Ingeborg Bachmann

Neid tsitaate lugedes tekkivad pildid, tundmused, aistingud väljuvad keele raamidest. Suure hulga sisendist maailma kohta saame just sõna kaudu, ometi leidub kõiges sõnastamatut. Keeles sisalduvad vormid või kujud, mis seisavad eraldi nende semantilisest ülesandest. Meid huvitab, kuidas vorm ja meedium loovad ja kaotavad tähendust. Kas mõttel on ideaalne kuju, mis on selle edasiandmiseks parim? Kuidas eraldada meediumist vorm, mida saaks rakendada mõnes teises meediumis? Millist sõnumit kannab endas meedium oma kõige lihtsamal kujul? Kas oluline on küsimuse vastus või seda struktureeriv kuju? Kas suutmatus midagi sõnastada on mõttenürisus või midagi muud?

Kärt Kokkota on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koreograafia eriala. Tudengina on ta loonud lavastusi, performance´eid ning lühifilmi, samuti osalenud näitleja ning tantsijana lavastustes ja mängufilmides. Teda huvitab (inim)keha võimekus olla samaaegselt käegakatsutav ja fiktsionaalne, kaasaegne ja ürgne, konkreetne ja abstraktne. Samuti keha suhe teda ümbritseva ruumiga, mis loob ettemääratud situatsioone

Joonatan Kivi on helitehniku taustaga muusik. Loomes huvitab teda toore heli võimalikkus, võttes lähtematerjaliks field recording praktika käigus kogutud salvestused. Läbi eriilmeliste materjalid kihistuste, lõigete, ja põimete tahab ta lahustada nende argise tähenduse, andes neile uue konteksti millel on potentsiaal tuua esile nende esoteerilisema puhtemotsionaalse mõju.