Kultuurielus on paika loksunud terve rida sündmuseid, millel osalemist peetakse valdkonda kuulumisel ülimalt olulisteks. Ringlemine avamistel, esietendustel-linastustel, vestlusringides nii laval kui publiku seas toodab sümboolset ja sotsiaalset kapitali, aitab hoida “pildil”. Samas toimuvad need üritused suhteliselt samamoodi üle terve kultuurivaldkonna, justkui inertsist ning neile endile ei pöörata kuigi palju tähelepanu. See on mõnes mõttes ka mõistetav, tegemist ongi nn kõrvalproduktidega, mis on mõeldud millegi rambivalgusesse toomiseks – sündinud on uus teos! Või kellegi rambivalgusesse toomiseks – vaadake, millised huvitavad inimesed meil siin tegutsevad!
Pidev toimumine, kuid formaadina tähelepanuta jätmine on kaasa toonud selle, et kõik need eelpoolnimetatud korduvad rituaalid kukuvad tihti üsna igavatena välja. Jälle samad inimesed, sunnitud small talk, kohmetud kõned, moderaator laseb ühel panelistil kõigist üle sõita… Kas oleks võimalik, et meie kultuurielu ristumispunktid oleksid natukene põnevamad, erutaksid meid natukene rohkem? Sest avamised, esitlused, vestlusringid, kohtumisõhtud loojatega jms ei kao kuhugi, kuid nendes osalemise meeleolu võiks jõuda kaugemale Pavlovi koera refleksidest või automaatpiloodil tegutsemisest. Kinnitage turvavööd!
Produktsiooniplatvorm RESKRIPT pakub välja neljale sündmuse tüübile – avamised, vestlusringid, kohtumised kunstnikuga, raamatuesitlused – uued stsenaariumid, mille alusel kultuuriasutused ja -korraldajad saavad turgutada tüütuseni tuttavaid olukordi. Iga sündmusekategooria jaoks on välja töötatud mitmeid stsenaariumeid, mis sisaldavad vajaminevate tingimuste kirjeldust ning detailseid juhiseid nihestuse korraldamiseks. Stsenaariumite tutvustused leiduvad RESKRIPTi tootekataloogis, mida saab soetada Kanuti Gildi SAAList.
Maarin Mürk (1983) on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Tema viimane suurem projekt oli koos Mary-Ann Talvistuga EV100 raames korraldatud „Kunstnikud kogudes”, mille eest pälviti ka Kulka aastapreemia ja äramärkimine muuseumiauhindadel. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina ning juhib Klassikaraadios kord kuus eetris olevat saadet Kunstiministeerium (koos Indrek Grigoriga).
Henri Hütt (1985) on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatudn näitused, kureerimised, kirjutamised, installatiivsete etenduste genereerimised ja muu tabamatu. Lähtub kestuses olemisest, sest kes palju teeb, see jõuab vähe ajalukku. Henri loomingulistest näidetest leiab käesolevas dekaadis lavastusi, mis hõlmavad kõiki teatreid kui ka tühja ruumi mikrotonaalset värelust.
Sobiva stsenaariumi leidmisel tuleks võtta ühendust RESKRIPTi produtsendi Maarja Kalmrega (maarja@saal.ee) ning esitada tellimus. Stsenaariumid on tasulised, varieerudes vastavalt komplitseeritusele, kuid nende hinnastamisel on arvestatud siinsete kultuuriasutuste hinnatundlikust.
