Kara Popicon (neiupõlvenimega Karolina Peterson) on stsenograafia taustaga visuaalkunstnik, kes töötab praegu peamiselt videokunsti vallas. Oma loomingus käsitleb ta peamiselt võõrandumise ja eskapismi teemasid, ammutades inspiratsiooni oma mitmekultuurilisest – eesti-vene-läti – taustast.
Tema debüütfilm „Riia mu arm” rääkis tema sünnilinnast Riiast. See on paik, mida iseloomustab nüüd võõrandumistunne, kuna kunstnik püüdis kohaneda keskkonnaga, mille ta oli viis aastat varem seljataha jätnud. Püüdes sulanduda sotsiaalpoliitilisse maastikku, leidis ta end üksi koos minevikuga, mis tuli edasiliikumiseks unustada, ning olevikuga, mida ta ei suutnud hoomata.
Oma uues teoses „.proj” jätkab ta võõrandumise teema uurimist – seekord on selle põhjuseks osaline kodutus ja tööpuudus, kuna tema karjäär stsenograafina ei kulgenud plaanipäraselt. On olemas slaavi ütlus, mida võiks tõlkida järgmiselt:
„Kui maja põleb, las põleb ka saun.”
Just sellest see teos räägibki.
Sellest ja intrigeerivast striptiisikunstist.
